Riigikogu 10. jaanuari täiskogu istungil kiideti heaks erakooliseaduse muudatus (eelnõu SE520), mille järgi saavad nõuetele vastavad erakoolid taotleda riigieelarvest toetust tegevuskulude katmiseks. Sellega pannakse alus koolide jätkusuutlikule ja stabiilsele rahastamisele.
Aastatel 2015–2017 on Eesti Kristlike Erakoolide Liit (EKEL) aktiivselt kaitsnud oma liikmete õigusi ja huve erakooliseaduse muutmise kahes protsessis. Kõigele sellele eelnevalt kehtinud erakooliseaduse kohaselt pidi kohalik omavalitsus osalema koolide tegevuskulude katmises, olenemata sellest, kas tema kodanike lapsed õpivad erakoolis, piirkonnaga või piirkonnata munitsipaalkoolis (k.a teises vallas või linnas). Riigi ja Tallinna linna vaidluse tulemusena kinnitas riigikohus oma 28. oktoobri 2014 otsusega, et erakoolide tegevuskulude katmise näol on tegemist kohalikule omavalitsusele pandud riikliku kohustusega. Riigikohus tunnistas põhiseadusvastaseks asjaolu, et riik ei eralda omavalitsustele erakoolide tegevuskulude katmiseks vajalikku raha (2017. aasta lõpus tuvastati sama ka seoses munitsipaalkoolide omavahelise arvlemisega). Kui erakoolide tegevuskulusid pidi kohtu otsusel hakkama maksma riik, asuti minister Jürgen Ligi eestvõttel seadust muutma, et tülikast kohustusest vabaneda – austamata seejuures õpilaste ja kooli pidajate võrdset kohtlemist. Tänu erakoolide ühenduste püüdlustele ja IRL-i toetusele ei rakendunud see plaan kavandatud radikaalsuses ja üleöö. Kompromissina muutus 1. jaanuarist 2017 erakoolidele tegevustoetuse maksmine kohalikele omavalitsustele küll vabatahtlikuks, kuid riiklikult garanteeriti perioodiks 2017–2019 erakoolidele 75% munitsipaalkoolide 2016. aasta keskmisest tegevuskulu määrast. Alates 1. jaanuarist 2020 valitsenuks tegevustoetuse osas määramatus.
Novembris 2016 ametisse asunud haridus- ja teadusminister Mailis Reps teatas kavatsusest taas muuta erakooliseadust, et töötada välja jätkusuutlik erakoolide rahastamismudel 2020+. EKEL-i ja Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) esindajad kohtusid ministriga jaanuaris 2017 ning tegid seadusmuudatuseks mitmeid ettepanekuid, et tagada oma koolidele tulevikus riiklik garantii tegevustoetuse osas. Järgnevalt suhtlesime ministeeriumi esindajatega igakuiselt ning olime kaasatud seaduseelnõu aruteludesse. Aasta hiljem on jõutud erakooliseaduse muutmiseni, millega tagatakse erakoolidele tegevustoetus kohaliku omavalitsuse üksuste keskmisel tasemel. Uue korra kohaselt on erakoolil võimalik taotleda tegevuskulude katmiseks riigieelarvest, kui koolile on antud tähtajatu tegevusluba vähemal ühes kooliastmes; õppemaks (mille mõiste seadus esimest korda defineerib) on kuni 25% töötasu alammäärast; kooli tegevusest saadud kasum investeeritakse õppe- ja kasvatustegevusse; kooli eelarve ja hariduskulud on avalikud ning koolil puudub maksuvõlg riigi ees. Seadusmuudatusega rõhutatakse korduvalt erakoolide rolli hariduse mitmekesisuse tagamisel, mis on kristlike erakoolide seisukohast loomulik.