KRISTLIKUD KOOLID KASVAVAD!

KRISTLIKUD KOOLID KASVAVAD!

Üheksas Eesti kristlikus koolis õpib õppeaastal 2018/2019 kokku 1650 õpilast, kristlike lasteaedade õpilasi on kokku 235. Kristlike koolide õpilaste arv kasvas võrreldes möödunud õppeaastaga (2017/2018) 165 õpilase võrra. Lisaks eelkoolide ja huvikoolide õpilased.

2018. aastaks on kõik Eesti Kristlike Erakoolide Liidu koolid saavutanud tähtajatu tegevusloa.

 

 

Püha Johannese kool kutsub liituma ekraanivaba päevaga!

Püha Johannese kool kutsub liituma ekraanivaba päevaga!

Püha Johannese koolipere kutsub teie koole ja organisatsioone liituma ekraanivaba päeva kampaaniaga http://fond.pjk.ee/kampaania, mille eesnärk on anda peredele kogemus koduse ekraanielu tasakaaluka reguleerimise vajalikkusest ning võimalikkusest.

Püha Johannese kooli asutatud Tervikliku Hariduse Fond püüab tõsta perede teadlikkust ja suutlikkust reguleerida kodust ekraanikasutust, sest sellest sõltub väga palju ka koolis nii lapse kui õpetaja jaoks. Oleme sel teemal end põhjalikult harinud ja asjakohast teavet läbi tiheda valikusõela kogunud oma fondi kodulehele http://fond.pjk.ee/. Nüüd usume, et innustavat ja energiseerivat kogemust saada on lihtsam ühiselt ja lausa kampaania korras!

Eesti Kristlike Erakoolide Liit tervitab erakooliseaduse muutmist

Eesti Kristlike Erakoolide Liit tervitab erakooliseaduse muutmist

Riigikogu 10. jaanuari täiskogu istungil kiideti heaks erakooliseaduse muudatus (eelnõu SE520), mille järgi saavad nõuetele vastavad erakoolid taotleda riigieelarvest toetust tegevuskulude katmiseks. Sellega pannakse alus koolide jätkusuutlikule ja stabiilsele rahastamisele.

Aastatel 2015–2017 on Eesti Kristlike Erakoolide Liit (EKEL) aktiivselt kaitsnud oma liikmete õigusi ja huve erakooliseaduse muutmise kahes protsessis. Kõigele sellele eelnevalt kehtinud erakooliseaduse kohaselt pidi kohalik omavalitsus osalema koolide tegevuskulude katmises, olenemata sellest, kas tema kodanike lapsed õpivad erakoolis, piirkonnaga või piirkonnata munitsipaalkoolis (k.a teises vallas või linnas). Riigi ja Tallinna linna vaidluse tulemusena kinnitas riigikohus oma 28. oktoobri 2014 otsusega, et erakoolide tegevuskulude katmise näol on tegemist kohalikule omavalitsusele pandud riikliku kohustusega. Riigikohus tunnistas põhiseadusvastaseks asjaolu, et riik ei eralda omavalitsustele erakoolide tegevuskulude katmiseks vajalikku raha (2017. aasta lõpus tuvastati sama ka seoses munitsipaalkoolide omavahelise arvlemisega). Kui erakoolide tegevuskulusid pidi kohtu otsusel hakkama maksma riik, asuti minister Jürgen Ligi eestvõttel seadust muutma, et tülikast kohustusest vabaneda – austamata seejuures õpilaste ja kooli pidajate võrdset kohtlemist. Tänu erakoolide ühenduste püüdlustele ja IRL-i toetusele ei rakendunud see plaan kavandatud radikaalsuses ja üleöö. Kompromissina muutus 1. jaanuarist 2017 erakoolidele tegevustoetuse maksmine kohalikele omavalitsustele küll vabatahtlikuks, kuid riiklikult garanteeriti perioodiks 2017–2019 erakoolidele 75% munitsipaalkoolide 2016. aasta keskmisest tegevuskulu määrast. Alates 1. jaanuarist 2020 valitsenuks tegevustoetuse osas määramatus.

Novembris 2016 ametisse asunud haridus- ja teadusminister Mailis Reps teatas kavatsusest taas muuta erakooliseadust, et töötada välja jätkusuutlik erakoolide rahastamismudel 2020+. EKEL-i ja Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) esindajad kohtusid ministriga jaanuaris 2017 ning tegid seadusmuudatuseks mitmeid ettepanekuid, et tagada oma koolidele tulevikus riiklik garantii tegevustoetuse osas. Järgnevalt suhtlesime ministeeriumi esindajatega igakuiselt ning olime kaasatud seaduseelnõu aruteludesse. Aasta hiljem on jõutud erakooliseaduse muutmiseni, millega tagatakse erakoolidele tegevustoetus kohaliku omavalitsuse üksuste keskmisel tasemel. Uue korra kohaselt on erakoolil võimalik taotleda tegevuskulude katmiseks riigieelarvest, kui koolile on antud tähtajatu tegevusluba vähemal ühes kooliastmes; õppemaks (mille mõiste seadus esimest korda defineerib) on kuni 25% töötasu alammäärast; kooli tegevusest saadud kasum investeeritakse õppe- ja kasvatustegevusse; kooli eelarve ja hariduskulud on avalikud ning koolil puudub maksuvõlg riigi ees. Seadusmuudatusega rõhutatakse korduvalt erakoolide rolli hariduse mitmekesisuse tagamisel, mis on kristlike erakoolide seisukohast loomulik.

Liidu üldkoosolek

Liidu üldkoosolek

13. detsembril pidas Eesti Kristlike Erakoolide Liit üldkoosolekut. Koosolekul arutati ja avaldati toetust erakooliseaduse peatsele muutmisele, mis annab koolidele kindlamad majanduslikud garantiid. Vaadati tagasi 2017. aastale, mil valmis liidu koduleht ning seati sisse augustikuise metoodikapäeva traditsioon kristlike koolide õpetajatele. Tehti plaane 2018. aastaks, nt ühiseks suhtluseks suuremate kohalike omavalitsustega ning meie partnerorganisatsiooni International Association for Christian Education aastakoosoleku korraldamiseks Tallinnas novembris 2018. Üldkoosolek avaldas usaldust senisele juhatusel ning ka perioodil 11.2017-11.2018 moodustavad liidu juhatuse Kaarli kool, Toomkool ja Peetri kool.

Toetus kristlikele koolidele

Toetus kristlikele koolidele

Riigikogu fraktsioonid toetasid iga-aastasel regionaalse investeeringutoetuse jagamisel kristlike koolide tegevust järgmiselt.

Püha Miikaeli Kool – 10 000 (IRL)
Tallinna Toomkool – 5000 (EKRE)
Tartu Luterlik Peetri Kool – 7000 (IRL)
Tartu Kristlik Põhikool – 3000 (EKRE)
Tallinna Kaarli Kool – 20 000 (EKRE)

Suur tänu toetuse eest, mis aitab meie koolidel kasvada ja edeneda!

Kristlikud koolid kasvavad

Kristlikud koolid kasvavad

Eesti Kristlike Erakoolide Liidu üheksas koolis õpib õppeaastal 2017/2018 kokku 1481 õpilast. EKEL´i lasteaedade (3 tk) õpilasi on kokku 236. Kooliõpilaste arv kasvas võrreldes möödunud õppeaastaga (2016/2017) 267 õpilase võrra. Lisaks eelkoolide ja huvikoolide õpilased.

Tunnustused Tallinnas ja Tartus

Tunnustused Tallinnas ja Tartus

Kohalik võim on meie koolide jaoks heaks ja loomulikuks koostööpartneriks. Nii Tallinnas kui Tartus on kristlikud koolid pälvinud viimastel nädalatel tunnustust.

5. oktoobril andis Tallinna linn aunimetuse “Tallinna aasta haridusjuht 2017” Toomkooli direktor Egle Viilmale. 

29. septembril andis Tartu linn aunimetuse “Tartu aasta õpetaja 2017” Peetri kooli klassiõpetaja Ave Gillile. 

Palju õnne!

Kogunesid kristlike koolide õpetajad

Kogunesid kristlike koolide õpetajad

21. augustil toimus Tallinnas Eesti Kristlike Erakoolide Liidu koolide ühine koolituspäev. Ühiselt kuulati loenguid ja arutati teemadel: lapse usulise arengu toetamine, erinevate religioonide õpe kristlikus koolis ning konfliktide lahendamine erinevate osapoolt vahel. Koolid ja lasteaiad jagasid omavahel parimaid praktikaid. Kokku osales koolituspäeval 83 kristlike koolide ja lasteaedade õpetajat.

Koolituspäeva toetas Eesti Kirikute Nõukogu

Metoodikapäev

Metoodikapäev

Eesti Kristlike Erakoolide Liidu usuõpetuse ja väärtuskasvatuse metoodikapäev kristlike koolide õpetajatele toimub 21. augustil 2017 Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilises Seminaris (Narva mnt 51, Tallinn).

9:45 kogunemine, kohv
10:15 alguspalve ja Lii Lilleoja: Eakohasusega arvestamine usuõpetuses ja väärtuskasvatuses.
11:15 Olga Schihalejev: Oma usk, võõras usk kristliku kooli kontekstis
12:15 lõuna
13:00 Kärt Kase: Õpetaja ja vanema suhtlemisraskuste ületamine”
15.15 Kohv
15:45 töötoad
16:40 Uute metoodiliste materhalide tutvustus
17:00 lõpupalve

Registreerimiseks palun pöörduda oma koolijuhi poole.

Metoodikapäev on osalejatele tasuta. Üritust toetab Eesti Kirikute Nõukogu.