Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole. Igaühel on vabadus nii üksinda kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust.
Põhiseadus § 40
Hariduse põhialustes lähtutakse üldinimlike ja rahvuslike väärtuste, isiksuse, usu- ja südametunnistuse vabaduse tunnustamisest.
Haridusseadus § 2 (2)
Endale võetud mis tahes haridus- ja õpetamisfunktsioone täites peab riik austama vanemate õigust võimaldada lastele oma usuliste ja filosoofiliste veendumustega kooskõlas olev haridus.
Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (Artikkel 2)
Erakoolis võib anda konfessionaalset usuõpetust
Erakooliseadus § 11 (5)
Liidu põhieesmärkide kohaselt liit …
… esindab ja kaitseb Liikmete ühishuve avalikkuses ja suheldes kolmandate osapooltega.
… arendab Liikmete koostööd oikumeenilises vaimus.
… arendab kristlikel väärtusel põhinevat hariduse andmist Eestis.
Kristlik haridus on võimalik üksnes erakoolis
Iga kristlik kool on kutsutud ellu, et pakkuda ainuomast konfessionaalset haridust. Need koolid on tekkinud ja kiirelt kasvanud tänu sellele, et järjest enam lapsevanemaid usaldab kristlikus koolis pakutava hariduse ja väärtuskasvatuse kvaliteeti. Lisaks sellele, et põhiseadus (§ 37) ja inimõiguste ülddeklaratsioon (Artikkel 26) kaitsevad vanemate lõplikku otsustusõigust oma lapse haridustee valikul, sätestab Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (Artikkel 2), et riik peab endale võetud mis tahes haridus- ja õpetamisfunktsioone täites austama vanemate õigust võimaldada lastele oma usuliste ja filosoofiliste veendumustega kooskõlas olev haridus.
Kristlikku kooli identifitseerib olemuslik sümbioos kindla kiriku või kogudusega. Konfessionaalse usuõpetuse õpetamine, mis on võimalik ainult erakoolis (erakooliseaduse § 11 lg 5), on kristliku kooli vaid üks komponent. Kristliku kooli ainulaadne identiteet on maailmavaatest lähtuv tervik, mida kannavad nii õppekasvatustöö, koostöö perede ja huvigruppidega, seotus kirikuga kui ka organisatsioonikultuur. Kristlikud koolid saavad töötajate valikul ja õpilaste vastuvõtmisel eelistada kristlasi. Oma eripäradest hoolimata on kõik kristlikud koolid pidanud koolitusloa saamiseks täitma riiklikult kehtestatud üldised nõuded õppekava, kooliruumide ja personali kvalifikatsiooni osas, on vastutavad riikliku järelevalve ees.
Haridusasutuse kristliku identiteedi toetamiseks ja väljendamiseks teevad kristliku koolid mh järgmist: koolitavad oma vajadustele vastavat personali, rakendavad kristliku väärtuskasvatuse metoodikat, koostavad õppematerjale, kavandavad ja teostavad väärtuspõhist koostööd peredega (nt personali ja vanemate ühised koolitused, kaasatus kooli arendustegevusse ja sisehindamisse), õpetavad konfessionaalset usuõpetust ja muid kooli identiteeti toetavaid õppeaineid (nt suhtlemisõpetus, erimetoodikaga keeleõpe), praktiseerivad hingehoidu (kooli kaplanaat). Selleks kõigeks kulutavad kristlikud koolid oma mõõdukast õppemaksust kogunevat tulu.
MTÜ Eesti Kristlike Erakoolide Liit põhikiri
Eesti Kristlike Erakoolide Liit järgib oma tegevuses vabaühenduste tegevuse eetilisi põhimõtteid.